Ühel päeval toodi SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusesse Kanut (edaspidi Kanut) töösse Setomaalt suur ikoonikast, milles olev ikoon oli niivõrd halvas seisundis, et selle taastamise õnnestumisse oli raske uskuda.[ill 1 [2]] Kuid kolm kuud kestnud konserveerimise tulemus ületas kõik ootused.
Ikoon pärineb Luikjärve talust, mis on Obinitsa Muuseumi vabaõhufiliaal Setomaal. Talu asub looduskaunis paigas Tuhkvitsa oja kõrgel kaldal Tobrova külas. Selle vahetus naabruses asub ka Tobrova tsässon ehk väike seto palvemaja. Luikjärve puhul on tegemist algupäraselt säilinud traditsioonilise seto kindlustaluga, mille hooned, kõrge väravasein ja vahetarad moodustavad suletud õue. Luikjärve talu vanimad hooned on ehitatud 19. sajandi lõpus ning neis on säilinud palju vanapäraseid arhitektuurseid detaile. Käsil on talukompleksi korrastamine ja elumaja remont. Obinitsa Muuseum  plaanib avada Luikjärve muuseum-elamustaluna, kus oleks võimalik osaleda mitmesugustes elava ajaloo hõnguga programmides ja üritustel. Pärast talu avamist kavatsetakse konserveeritud ikoon sinna tagasi viia ja kindlasti saab sellest omapärase ekspositsiooni oluline osa. 
Ikooni avariilises olukorras ei olnud süüd muuseumil, vaid ikoon oli jäänud pärast omanike surma vanasse tallu  mõnda aega hüljatult seisma. Esiklaasi puudumise tõttu oli ikoonikasti sisu väga räpane ja tahmane. [ill 3 [3]] Ämblikuvõrgud katsid kõiki kasti nurki, neisse oli jäänud prahti ja tolmu ning sadu surnud ämblikke, kärbseid ja herilasi, mis olid põimunud imelikesse grotesksetesse rullidesse. [ill 4 [4]], [ill 6 [5]], [ill 7 [6]]

Ikooni kirjeldus
Ristkülikukujuline puidust ikoonikast on mõõtudega 70 × 60 cm. Selle tagakülg koosneb kolmest ebaühtlase laiusega männilauast. Ümbrise konstruktsioon oli üldiselt stabiilne, kuid kogu objekt oli ülimalt määrdunud ja selle detailid deformeerunud. 

Kastis paiknes 24 × 15 cm suurune Jeesus Kristust kujutav ikoon, mis lähemal vaatlusel osutus lohakalt maalilakiga kaetud värviliseks fotoreproduktsiooniks. [ill 2 [7]] Ebaühtlase formaadiga pilt oli kleebitud paksemale papile. Aluspapp oli tugevasti deformeerunud, trükipildi kattelakk oli koltunud ja mõned lakkimata alad olid väga tahmased, kohati nõgimustad. 

Ikoonikate oli valmistatud kohrutatud, galvaaniliselt „kullatud“ väga õhukesest fooliumilaadsest plekist. Ažuurse metallist katte alt paistis messingitooni metallkattega aluspaber. [ill 5 [8]]
Ikoonikatte osad olid kastile ja ikoonile kinnitatud erinevas suuruses naeltega, mis olid osaliselt irdunud ning detailid ripnesid lahtisena või olid kohati rebenenud. Ikoonikate oli väga määrdunud ja kaetud ühtlase tahmakihiga, mistõttu oli metalli kuldne toon peaaegu mustaks tõmbunud. Messingitooni aluspaber oli väga kahjustunud. Habras paber oli niiskusest ja rohkest mustusest väga deformeerunud, mitmes kohas ka rebenenud ja osalise materjalikaoga. Metallikiht paberil oli tuhmunud ning selle pinnal olid tahm ja rohekad korrosiooniplekid. [ill 6 [5]], [ill 7 [6]]

Konserveerimistööd planeerides oli ilmne, et selle teeb keeruliseks mitme erineva materjali kooslus ning erilaadsete kahjustuste olemus ja ulatus. Ilmselt kunagi uhkeks religioosseks objektiks mõeldud ikoon oli kahjuks valmistatud üsna odavalt. Maalitud ikooni asemel oli kasutatud trükipilti, stantsitud metallkatte asemel õhukest ja odavamat vaskplekki ning kaunistuseks habrast metallkattega paberit. Nüüd olid kõik need materjalid (puit, plekk, paber, trükis) väga halvas seisukorras ning objekt nõudis kohest konservaatori sekkumist. 

Ikooni konserveerimine 
Tööd alustati ikoonikatte detailide ja ikooni eemaldamisega kastist, milleks kasutati tange ja pintsette. Järgnes ikoonikasti puhastamine ja desinfitseerimine. Ämblike surnuaed oli hirmuäratav. Esmalt kasutati tolmuimejat ja skalpelli, et kõik bioloogilised jäänused saaksid korralikult eemaldatud. Kast puhastati seest ja väljast destilleeritud vee ja 2,5%-lise triammooniumtsitraadi vesilahusega.Triammooniumtsitraat – kelaat, mis muudab praktiliselt lahustumatud mustuseosakesed, sh tahma, vees kergemini lahustuvaks. (OÜ Kemasol, Eesti). Desinfitseerimiseks töödeldi saastunud pinnad etanooli lahusega.Etanool (OÜ Kemasol, Eesti).  

Trükipildi puhastamisel tahmakihist kasutati samuti 2,5%-list triammooniumtsitraadi vesilahust. Pildi värvid ja kattelakk olid niiskustundlikud ning vajasid lahuse kasutamisel poolniisket ja väga õrna käsitsemist. [ill 8 [9]] Kuna ikooni aluspapp oli pikaajalisest niisketes hoiutingimustes seismisest deformeerunud, pehkinud ja hallitusplekiline, otsustati see täielikult eemaldada. Papp eraldati kuivalt kihthaaval skalpelliga. [ill 9 [10]] Liimaine ja papijäägid eemaldati trükipildi tagaküljelt töödeldes pinda 3%-lise metüültselluloosi (edaspidi MC) vesilahusega.Metüültselluloosi ~3%-line vesilahus, (MC - Methocel A4 M, Deffner & Johann)   Korrastatud trükipilt kleebiti nisutärklise kliistriga arhiivipüsivale kartongile. Trükipildi deformatsiooni eemaldamiseks ning pabermaterjali stabiliseerimiseks hoiti pilti kaks nädalat pressi all. 
Ikoonikatte eemaldamisel olid trükipildi sisse jäänud ebaühtlased naelaaugud ja kriimud, mis olid ebameeldivalt silmatorkavad. Peale ikooni kleepimist uuele alusele ja sirutamist pressis toneeriti kahjustunud kohad akvarellidega. 
Peale toneerimist kaeti ikoon satiinlakiga,Satiinlakk aerosoolis (Lefranc & Bourgeois, AS Vunder). mis jättis mõnusa poolmati ilme – paberil ikoon mõjus nüüd rohkem „päriselt maalituna“. [ill 10 [11]] Iga odav paberalusel ikoon kodus või kirikus imiteerib ju tegelikult kallimat, maalitud pühapilti.  

Ikooni metallist katte konserveerimine kujunes mahukaks ja keeruliseks, kuid samas ka kõige huvitavamaks tööks. Katte õhuke kuldne plekk oli kortsus ja kaetud tihke rasvase tahmakihiga. Peale puhastusproove otsustati pesta suurem mustus pinnalt maha seebilahusega veevannis, kus sai metallist detaile ka veidi leotada. [ill 11 [12]] Seejärel allusid pinnale tugevalt paakunud tahm ja mustus kergemini edaspidisele töötlusele 2,5%-lise triammooniumtsitraadi vesilahusega. 
Puhastuse käigus valmis ootamatult terve hulk huvitavaid kunstiteoseid. Nimelt jätsid puhastatavad osad filterpaberi peale tahmast ja mustusest kontuurid, mis kordasid ikoonikatte ažuurset mustrit. [ill 12 [13]] Vatitampoonide ja skalpelliga puhastades kõrvaldati samal ajal ka detailide kortsunud vorm ning taastati pinnareljeef. Vormimiseks kasutati vatipulki, luust silurit ja pintsette. Väikesed rebendid metall-lehes toestati tagantpoolt loorpaberist sillakestega.Toode „mikalent” on endises Nõukogude Liidus ja praegu Venemaal (St. Peterburg) toodetav loorpaber, mis on valmistatud 100%-lisest pikakiulisest puuvillakiust.  Üks detail vajas toneerimist, et ühtlustada selle kahjustunud värvitoon teiste detailidega. Toneerimiseks kasutati kuldamisvedelikke ja -pastasid.Kuldamislahused #710, #723 ja #724 (Lefranc & Bourgeois, AS Vunder) kuldamispasta Goldfinger Antique Gold (Daler & Rowney, Galerii-G OÜ). Sobiva tooni saamiseks tuli värv kokku segada neljast erinevast kuldamisvahendist.

Ikooni ažuurse metall-lehe all olev aluspaber kattis suurema osa kasti põhjast. Paber pidi pakkuma ažuursele kattele sobilikku tausta, katma puidust kasti põhja ja trükipildi servad. Paber oli kunagi kinnitatud selliselt, et kõikidel kasti külgedel moodustus kaarjas sild, mis omakorda lubas õhukesel metall-lehel nõgusat vormi hoida. Aluspaber oli väga must ja ulatuslikult kahjustunud – deformeerunud, rebenenud, pinnakate oksüdeerunud. [ill 5 [8]]
Paberi keerulise seisundi tõttu otsustati appi kutsuda paberikonservaatorid, kellega koostöös õnnestus aluspaber taastada. 
Pindmine mustus eemaldati kuivalt puhastuskäsnaga. [ill 13 [14]] Tugevamalt paakunud tahmaga pindu töödeldi vinüülkustutuskummiga ja õrnalt skalpelliga. Kuna saadud tulemus ei olnud ikkagi rahuldav, otsustati paber pesta vaakumpesulaual. Paberi ühtlaseks lõdvendamiseks niisutati detailid 50%-lise etanooliga ja paigutati vaakumlauale. Niiskunud paber siluti ja voltide vältimiseks edaspidisel töötlemisel lülitati sisse vaakumtõmme. Järgnes pindmine puhastamine 7%-lise MC geeliga ning seejärel pesemine destilleeritud veega.Pesuefekti tõstmiseks ja pesulahuse aluselisemaks (pH 8,0) muutmiseks lisati destilleeritud veele paar tilka NH4OH (ammooniumhüdroksiid). Rohekaid korrosiooniplekke töödeldi 3%-lise EDTA vesilahusega ning lõpuks loputati paber põhjalikult voolava veega vaakumlaual.EDTA – trietanoolamiin ehk 2,2,2-nitrilotrietanool on kelaat, mis muudab vaseühendid (rohelised korrosiooniproduktid paberil) kergemini vees lahustuvaks.  

Aluspaberi pesemisele järgnes vaakumlaual koheselt ka paberi taustamine. Fragmentidel pöörati tagakülg ülespidi ja jäeti tõmbe all liigsest niiskusest kuivama. Samal ajal valmistati ette taustapaberid, millele kanti vedel nisutärkliskliistri ja MC segu. Hollytex kangaHollytex on polüestrist valmistatud lausriie, (PEL, Inglismaa).  abil tõsteti liimine taustapaber parajalt niiske originaali tagaküljele ning parema liimikontakti saamiseks lülitati vaakum korraks uuesti sisse. Seejärel kinnitati taustatud fragmendid taustapaberi servadest karibari meetodil sirutusaluste külge kuivama.Karibari on Jaapani kuivatusraam, mille abil on võimalik paberist objekti kuivatada ja sirutada, vältides paberi deformeerumist. Taustatud paberdetailid jäeti sirutusalusele umbes üheks nädalaks. Seejärel võeti lehed aluselt lahti, lõigati üleliigsed servad ära, liimistati pindmiselt MC-lahusega ja jäeti veel vähemalt üheks nädalaks viltide vahele pressi kuivama. [ill 14 [15]

Aluspaberi augud ja rebendid toestati paberiga. Kuna originaalile sarnast rohekaskuldset tooni paberit ei õnnestunud leida, tuli see ise valmistada. Selleks tooniti arhiivipüsiv paber kuldamislahuse ja Maimeri restaureerimisvärvide seguga. [ill 15 [16]]

Nüüd olid kõik objekti materjalid konserveeritud ja kokkupanemiseks valmis. Kokku tuli panna suur 3D-puzzle. Ainuüksi ažuurne metallkate koosnes 16-st lahtisest detailist. Lisaks veel aluspaber, mille uusi ja vanu osi oli kokku üheksa. Korrastatud trükipilt asetati ikoonikasti keskele ja fikseeriti kliistriga kasti põhjale. Aluspaber kinnitati kasti põhjale ja ikooni ümber dekoratiivnaeltega, aga kohati ka kliistriga. Kasti servadele moodustati paberist nõgusad pinnad, et anda ikoonikattele õige kuju ning kate kinnitati kuldset tooni dekoratiivnaeltega. Kohati tuli detailide liitekohti taustaga ühtlustamiseks toneerida.Kuldamislahused Or Riche ja #715 (Lefranc & Bourgeois, AS Vunder). Maimeri restaureerimisvärvid #493, #474, #535 ja #297 (Kremer-Pigmente, Saksamaa). Mica pulbrid Sunset Gold M9233XB ja Custom Gold (MN002) (Sepp Leaf Products).  

Ikoonikasti konstruktsioon korrastati ning valmistati ja paigaldati uued puitliistud katteklaasi hoidmiseks.Puidu parandamisel kasutati puidu külmliimi Titebond (Kremer-Pigmente, Saksamaa). Kasti parandused ja pinnadefektid ühtlustati akvarellideAkvarellid (St. Petersburg, Nevskaya Palitra). ja Maimeri restaureerimisvärvidega.Maimeri restaureerimisvärvid (Ready-made Colors, Kremer-Pigmente, Saksamaa). 
Katteklaas kaitseb edaspidi ikooni tolmu ja väliskeskkonna mõjude eest ning annab objektile väärika lõpetatud ilme. [ill 16 [17]

Kokkuvõtteks
Konserveerimismetoodika valimisel toetuti eelkõige Kanuti parimale praktikale ja üldistele materjaliteadmistele. Konserveerimiseetikaga kooskõlas respekteerivad kõik rakendatud meetmed objekti autentsust ja konserveerimisel kasutatud materjalid on objekti säästvad ning vajadusel eemaldatavad. 
Ikooni korrastamine kestis kolm kuud, mille jooksul 
•    puhastati objekt tahmast, mustusest ja surnud putukate kolooniatest;
•    võeti objekt detailideks lahti ja kõik osised konserveeriti vastavalt nende seisundile ja materjali omapärale: ikoon (trükipilt), metallist ikoonikate, aluspaber, ikoonikast;
•    asetati korrastatud ja taastatud detailid algsetele kohtadele tagasi ning objekti konserveerimisega suudeti taastada ikooni kunagine hiilgus vaatamata kasutatud odavate materjalide ajas muutunud välimusele.


Töögrupis osalesid: Maria Lillepruun, Viljar Talimaa, Tea Šumanov, Maris Allik.